teisipäev, 6. detsember 2016

Täna kogunemisel kiideti...

Katriinat: ettevõtlikkuse eest Playback Show korraldamisel ning lühijutuvõistlusel I koha saavutamise puhul.

Triinet: kergejõustikuvõistlusel Tv10 Olümpiastarti 60m jooksus VI koha saavutamise eest.

Sonjat: Narva CUP iluuisutamisvõistlustel I koha saavutamise puhul.




pühapäev, 4. detsember 2016

Mannequin challenge: hea keskendumise ja vaikuse harjutus



Mina ja meri

"Mina ja meri" 
Katriina Jürimäe
I koht Tartu linna ja maakonna lühijutuvõistlusel 6. klasside arvestuses


Tere! Minu nimi on Vesili. Ma olen kolmeteiskümneaastane. Mul on sinakashallid silmad ja mustad juuksed. Koolis ei lähe mul eriti hästi. Hinded pole just kõige paremad ja sõpru mul ka ei ole. See on vist sellepärast, et ma olen teistest erinev. See mõte nii hirmutab kui ka lohutab mind. Mulle meeldib olla mere ääres rohkem kui üheski teises kohas. Meri lohutab mind, kui ma olen kurb. Pakub seltsi, kui ma olen üksildane. Meri on minu maailm. Ta annab jõudu ja mina annan talle energiat. Ta on mu parim sõber.
Ühel päeval, kui jälle mere ääres olin, juhtus midagi ennekuulmatut. Tunnetasin sooja vett enda vastas. Siis ma nägin seda. See oli minust kolm korda kõrgem hiidlaine. Oleksin pidanud minema jooksma, aga ei saanud. Jalad lihtsalt enam ei kandnud. Ootasin. Laine tuli järjest lähemale. Juba oli see minust kahekümne meetri kaugusel. Viieteistkümne. Kümne. Seitsme. Viie. Kolme. Kahe. Ühe. Ja siis see jõudiski minuni. Sulgesin silmad ja olin valmis saama merega üheks. Igaveseks. Siis see tuligi. Kõik sai mu ümber märjaks. Mina mitte. Avasin silmad. Hiidlaine oli teel tagasi avamerele.
Aga kuidas oli see võimalik? Laine oli just jõudnud minuni, kui mingi jõud selle tagasi merre paiskas. Aga mis? Vaatasin ringi. Midagi sobivat polnud näha. Ainult paar läbivettinud päikesevarju ja katkine päevitustool. 
Äkki mõistsin. Miski muu siit rannast ei oleks saanud seda teha. See lihtsalt pidin olema mina. Aga kuidas? Oli see mere kingitus mulle, kuna ma temast nii palju hoolisin? Ei tea.
Mu pähe tuli veel üks mõte: kui ma suudan seda, siis äkki saan ma midagi muud ka teha? Katsetasin lendamist. Ei tulnud välja. Püüdsin end nähtamatuks muuta. Ei suutnud. Proovisin kätest tulekerasid loopida. Ei tulnud välja. Tuli midagi palju imelisemat. Sädelevad veepiisad, mis moodustasid südame. Nii ilus!
Otsustasin minna ujuma. Hakkasin vee poole kõndima, kui äkki peatusin. Ma kõndisin vee peal! Ja kuidas veel! Sinna, kuhu ma astunud olin, tekkisid mustrid. Nüüd taipasin, millise kingituse meri oli mulle teinud. See oli nii armas, et hakkasin rõõmust nutma.
Meri oli see, kes sai minust tõeliselt aru. Ma kinkisin talle oma aega ja rõõmu, vastutasuks pani ta minu sisse tükikese endast. Nüüd lähen ma mere äärde elama. Miks peaksin olema maa peal, kus keegi mind ei mõista? Olen juba asjad pakkinud. Selle loo panen merre kirstu sisse. Sest, kes teab, äkki satub seda lugema keegi minusugune. Kui see oled sina, siis palun tule minu juurde. Mul oleks huvitav sinuga tutvuda. Siinkohal lõpetan, hüvasti! Meri, siit ma tulen!

esmaspäev, 21. november 2016

Mida ägedat saab teha suitsetamise asemel?

Suitsuprii klassi programmi vaheülesandeks tegime video, mis annab nõuandeid, mida ägedat teha suitsetamise asemel. Võtke meie nõu kuulda!

neljapäev, 10. november 2016

Poisid köögis

Eelmisel nädalal oli poistel tööõpetuse tunni raames kodundus. Kokati vormiroogi ja küpsiseid. Valmis näiteks selline makaronivorm:


Tehke järele: